X

Eesti kliimas ei jõua enamik maisi sortidest kasvada koristusküpseks, väljaarvatud mõned varajased sordid külvatuna maikuu esimesel poolel. 

Käesoleva aasta kasvutingimused olid maisile suhteliselt sobilikud, kuid nädalavahetusel ( 20…22 sept.) saabunud külmalaine kahjustas maisitaimi kuni pooleni pikkusest. Maisitaimede kuivainesisaldus on 20 – 28% piires ja seega tava-aastatega võrreldes pigem kehvem(kes mäletab veel tava-aastat). 

Kuivainesisalduse alampiiriks loetakse 30%, teradest hakkab pigistamisel pritsima piimjat vedelikku. 

Praeguseks on aga külm pea kõigist maisipõldudest üle käinud ja aeg koristamiseks küps. Hilised sordid vajaksid põllul täiendavat kuivatamist, kuid lootused kuivainesisalduse tõstmiseks on ilma prognoosidest lähtuvalt olematud. 

Peale külmasid näib mais tegelikkusest kuivem. Seepärast on vajalik määrata kuivainesisaldus kogu taimes, et saavutada tulemuslik käärimine ja olla selles kindel. Kuivainet saab kiiresti määrata näiteks mikrolaineahjus või termostaadis kuivatades 105 kraadi C juures või elektroonilise määrajaga selle olemasolul. 

Kuivainet on võimalik määrata ka käsitsi. Eelnevalt on vaja kogu taim vaja purustada:  -kui mahl jookseb peost välja vabalt on kuivainesisaldus (KA) 15 – 25 %; -kui pihku võetud haljasmass säilitab oma kuju ja käsi on märg, on KA sisaldus 25 – 30 %; -kui pihutäis laguneb aeglaselt ja niiskust ei ole peos märgata, on KA sisaldus 30 – 40 % -kui purustatud (hekseldatud) haljasmass pihu avamisel laguneb laiali, on KA sisaldus üle 40%. 

Niitmise kõrguse valikul  räägitakse nitraatide ohust, mis võivad koguneda maisi varre alumisse osasse, kuigi vegetatsioon on lehtede kuivamise tagajärjel lakanud. Tegelikult on kahtlused asjatud, sest käärimise käigus nitraatide osakaal väheneb praktiliselt  2 – 3 nädala jooksul. Positiivse faktina tuleb märkida, et nitraadid blokeerivad haljasmassi käärimisel võihappebakterite tegevust, millele juhtisid esmakordselt tähelepanu eesti teadlased. Seega niitmise kõrgust ei ole vaja tõsta.  

Heksli pikkus  on tavaliselt 0,8 – 1,5 cm ja see sõltub kuivaine tasemest taimes: lühem heksel sobib kõrgema kuivainesisaldusega, pikem märjemale massile. Sellel aastal pigem pikem 2,53,0 cm.  

Koristades suure niiskusesisaldusega maisi, võivad sellega kaasneda probleemid käärimisel, väheneb ka silo söömus, silovirn võib külmuda. Enamikel juhtudel peale esimest  külma on taimede veesisaldus kõrge.  

Väga märja haljasmaisi sileerimisel tuleks lisada hekseldatud põhku, mittestandardset teravilja jahvatatud kujul või hekseldatud heina üleliigse mahla sidumiseks. Juhul kui lisandid on maisiga halvasti segatud, võib silovirn kohati rikneda. 

Hoolikas haljasmassi paigutamine, tallamine, virna katmine  on külmast kahjustatud maisi koristamisel sama oluline kui kahjustamata maisil. Peaaegu alati tuleb haljasmassi paigutamisel hoidlasse juhtida tähelepanu hekseldatud massi  laotamisele 20 – 25 cm kihtidena; sileerimise vaheaegadel vajadusel katta virn ajutiselt kilega, sest hapnikuvabas keskkonnas algab käärimisprotsess kohe peale hekseldamist. Samuti jälgida, et tuul ei pääseks ajutiselt paigutatud kile alla. 

Heades tingimustes ei ole vajalik kasutada maisi sileerimisel keemilisi ja bioloogilisi konservante. 

Külmunud ja madala kuivainesisaldusega maisi sileerimisel osutuvad need vajalikuks, sest külm võib põllul hävitada osa kasulikke baktereid, sileerimise käigus võib osa konservandist leostuda, sest käärimise algfaasis eraldub lisaks süsihappegaasile ka moodustunud orgaanilisi happeid ja vett. Kindlustuslisand ehk konservant peaks sisaldama bensoehapet. 

Alati peab olema veendunud, et kindlustuslisandite kasutamisel on tegemist teaduspõhiste toodetega ja juhindutud kaasasolevatest juhenditest. 

Enamike söödakultuuride puhul söödakvaliteet ja väärtus seoses taimede valmimisega vähenevad: toorkiusisaldus suureneb ja seeduvus väheneb. Mais on mõneti unikaalne, sest valmides sööda kvaliteet suureneb ja seeduv energia asub peamiselt terades. Valmimata mais sisaldab kaaluliselt vähem teri, kui teramass on väiksem. 

Piimatoodang pinnaühikult jääb külmunud maisisilo söötmisel kuni 35 % ja toodang tonni silo kohta 25 % väiksemaks (arvutuslik) võrreldes optimaalsel ajal  ( vahaküpsusefaasis ) külmast kahjustamata koristatud maisiga. Kahjuks ei võimalda eesti kliima maisisortide tegelikku saagipotentsiaali ära kasutada, väljaarvatud mõned väga varajased sordid. 

Majandusliku tasuvuse ja söödaratsiooni kalkuleerimisel peab eelnevalt tegema silo toiteväärtuse täisanalüüsi: energia, proteiin, seeduvus jt. vahetult enne söötmist.  

Hindrek Older 

 

2.10.2019