X
Kerahein

Kerahein (sort INTENSIV)

Kõrrelised

Dactylis glomerata L.
Cocksfoot

OMAPÄRA

  • On väga püsiv heintaim.
  • Külviaastal kasvab ta aeglaselt, kuid järgnevatel aastatel on ta kiirekasvuline kevadel ja iga kärpimise järel.
  • Kerahein ei talu jäätumist, kõrget põhjavee seisu, seisvat pinnavett ega üleujutust.
  • Lumevaesel talvel ei ole külmakindel.
  • Kerahein sobib eelkõige karjatamiseks, kuid mõned sordid ka sileerimiseks. 
  • Kerahein on võrreldes teiste kõrrelistega suhteliselt suhkrutevaene, mistõttu vajab sileerimisel närvutamist ja konservantide lisamist.
  • Liblikõieliste kõrreliste segude kokkupanekul peab arvestama keraheina suure konkurentsivõimega.
  • Ei talu jäätumist üleujutust ja pinnavett. 

Sobivad mullad: Soodsa niiskusrežiimiga või ajutiselt üleujutatavad mullad. Keskmise sügavusega rähk-, saviliiv-liivsavi ja savimullad.
Mittesobivad mullad: Liivmullad ja väga põuased rähkmullad.

Mulla õhustatuse ja viljakuse suhtes ei ole kerahein nõudlik. Talub rahuldavalt niiskusepuuduse all kannatavaid muldi. Paepealsetel väga kivistel muldadel, ei ole peale keraheina muid valikuid.

Külvisenorm: Puhaskülvis 20 kg/ha, segukülvis 15-20 kg/ha, kevadest juuni lõpuni. Soovitav külvata kas puhas või juhtliigina.
Kaasliigid: Valge ristik, põldtimut, karjamaa raihein, aasnurmikas, punane aruhein

SAAK JA KASUTAMINE

Kerahein sobib eelkõige karjatamiseks, kuid varased sordid ka sileerimiseks. 
Oma arenguks vajab korralikku väetamist nii lämmastiku kui teiste elementidega.
Noor keraheina ädal on hästi söödav ja sileeritav.
Ülekasvanud ädal on halvasti söödav.
Kerahein on pikaealine.
Tänu lopsakale juurmisele lehestikule lämmatab umbrohtu.
Saak saagiaastatel 8-12 t/ha kuivaines.
Vajalik 4-kordne niitmine või 6-8 kordne karjatamine.

Pakendatud 15 kg/kott.

Hetkel laost otsas
 
  • Vabad ning sõltumatud välisfirma müügivajadustest ja reklaamidest!

  • Söödakultuuride seemneid oleme Eestis külvanud alates 1993 aastast!

  • Meie seemned on populaarsed ka naaberriikides!