X
Punane ristik

Punane ristik (sort ATLANTIS tetraploidne, varajane)

Liblikõielised

Trifolium pratense L.
Red Clover

OMAPÄRA

  • Saagikas, laialeheline ja hea konkurentsivõimega sort.
  • Kuivainesaak riiklikus katsetuses 10,5 t/ha (2007. a.), 15,5 t/ha (2008. a.).
  • Kiire ädalakasv, Eesti tingimustes 4 niiteline.
  • Tootmiskatses segus põldraiheinaga näitas ennast konkurentsivõimelise sordina, säilitas 70%-lise osaluse saagis teisel aastal. Silotegemisel tuleb jälgida, et rohumassis oleks piisavalt kvaliteetseid kõrrelisi taimi, botaanilises koosluses vähemalt 50%.
  • Väga hea talve ja haigusekindlusega.
  • Väheste sademete korral tema areng pidurdub, mis vähendab talvitumiskindlust.
  • Kõrge söödaväärtus.
  • Eestis alates 2006.a.
  • Eesti Sordilehes 2009.
  • Tuntud ja hinnatud söödakultuur.
  • Eestis kasvatatakse varajasi, keskvarajasi ja hiliseid sorte ning diploidseid ja tetraploidseid sorte.
  • Talub hästi kattevilja ning on heaks kultuuriks põllukülvikorras.
  • Suure ja püsiva saagikuse ja hea konkurentsivõimega koos kõrrelistega mitme aasta jooksul.
  • Seeme idaneb ja areneb kiiresti.

Sobivad mullad: Soodsa niiskusrežiimiga keskmise sügavusega rähkmullad, saviliiv-, liivsavi- ja savimullad.

Vähem sobivad happelised liivmullad. Taimed ei talu kõrget põhjavee seisu.


Mittesobivad mullad: Kuivad ja õhukese huumuskihiga rähkmullad ja pikaajaliselt üleujutavad lammimullad. 

Külvisenorm: Segukülvis kõrrelistega 4 - 6 kg/ha.
Kaasliigid: Sobivad hästi karjamaa raihein, harilik aruhein, roog-aruhein ja roog-aruheina tüübilised festuloliumid, kerahein, põldtimut, itaalia raihein, ohtetu luste, põldraihein. 

Soovi korral saab juurde osta MÜGARBAKTERPREPARAATI.

SAAK JA KASUTAMINE

Hea saagi stabiilsus kehvemates tingimustes.

Külvates katteviljaga, saame rajamisaastal punaselt ristikult ühe saagi. Külvates ilma katteviljata, segus kõrrelistega, saame rajamisaastal I niitest 4 - 6 t/ha kuivaines ja II niitest 2-3 t/ha. Allalülviks sobivad paremini hilised sordid ja diploidsed sordid.

Sordi 20 - 70 cm pikkustest taimedest saab teha peamiselt silo, kuid ka heina ning niita haljassöödaks. Sobib kasvatada maheviljeluses.

Õige niiduaeg sileerimiseks on õitsemise alguses.

Puuduseks on aeglane või ebaühtlane kuivamine ning kõrge veesisaldus taimedes. Rohu niitmisel on eriti oluline terav lõikeriist ja korralik silomassi kokkupressimine, et vartest jääkõhk välja tuleks.

Varajasi tetraploidseid sorte niidetakse 3 korda, teisi 2-3 korda. Soovitav niita valtsmuljur niidukiga.

Niidukõrgus on 10-13 cm.

Tetraploidsed sordid on kiirema ädalakasvuga, suuremate lehtedega, saagikamad ning nende suhkrute sisaldus on tavaliselt suurem kui diploidsetel sortidel

Pakendatud 25 kg/kott.

 

Tellimus/päring

 
  • Vabad ning sõltumatud välisfirma müügivajadustest ja reklaamidest!

  • Söödakultuuride seemneid oleme Eestis külvanud alates 1993 aastast!

  • Meie seemned on populaarsed ka naaberriikides!