X
Punane ristik

Punane ristik (sort JÕGEVA 433 diploidne)

Liblikõielised

Trifolium pratense L.
Red Clover

OMAPÄRA

  • Laialeheline ja hea konkurentsivõimega sort.
  • Suure ja püsiva saagikuse ja hea konkurentsivõimega koos kõrrelistega mitme aasta jooksul.
  • Kiire ädalakasv, Eesti tingimustes 4 niiteline.
  • Tootmiskatses segus põldraiheinaga näitas ennast konkurentsivõimelise sordina, säilitas 70%-lise osaluse saagis teisel aastal.
  • Silotegemisel tuleb jälgida, et rohumassis oleks piisavalt kvaliteetseid kõrrelisi taimi. Botaanilises koosluses vähemalt 50%.
  • Kõrge söödaväärtus.
  • Hea saagi stabiilsus kehvemates tingimustes.
  • Väga hea talve ja haigusekindlusega.
  • Väheste sademete korral tema areng pidurdub, mis vähendab talvitumiskindlust.
  • Tuntud ja hinnatud söödakultuur.
  • Eestis alates 2006.a.
  • Eesti Sordilehes 2009. a.
  • Eestis kasvatatakse varajasi, keskvarajasi ja hiliseid sorte ning diploidseid ja tetraploidseid sorte.
  • Talub hästi kattevilja ning on heaks kultuuriks põllukülvikorras.
  • Seeme idaneb ja areneb kiiresti.

Sobivad mullad: Soodsa niiskusrežiimiga keskmise sügavusega rähkmullad, saviliiv-, liivsavi- ja savimullad.

Vähem sobivad happelised liivmullad. Taimed ei talu kõrget põhjavee seisu.


Mittesobivad mullad: Kuivad ja õhukese huumuskihiga rähkmullad ja pikaajaliselt üleujutavad lammimullad. 

Külvisenorm: Segukülvis kõrrelistega 4 - 6 kg/ha. Segudesse sobivad kõrrelistest põhiliselt põldtimut, harilik aruhein, itaalia raihein, ohtetu luste, põldraihein, karjamaa raihein, roog-aruhein ja roog-aruheina tüübilised festuloliumid, kerahein.
Kohapeal lisatakse MÜGARBAKTERPREPARAAT Külvisenorm segus.

SAAK JA KASUTAMINE

Tema 20 - 70 cm pikkustest taimedest saab teha peamiselt silo, kuid ka heina ning niita haljassöödaks. Sobib kasvatada maheviljeluses.

Külvates katteviljaga, saame rajamisaastal punaselt ristikult ühe saagi. Külvates ilma katteviljata, segus kõrrelistega, saame rajamisaastal I niitest 4 - 6 t/ha kuivaines ja II niitest 2-3 t/ha. Allalülviks sobivad paremini hilised sordid ja diploidsed sordid.

Niidukõrgus on 10-13 cm. Õige niiduaeg sileerimiseks on õitsemise alguses. Puuduseks on aeglane või ebaühtlane kuivamine ning kõrge veesisaldus taimedes. Rohu niitmisel on eriti oluline terav lõikeriist ja korralik silomassi kokkupressimine, et vartest jääkõhk välja tuleks.

Varajasi tetraploidseid sorte niidetakse 3 korda, teisi 2-3 korda. Soovitav niita valtsmuljur niidukiga.

Tetraploidsed sordid on kiirema ädalakasvuga, suuremate lehtedega, saagikamad ning nende suhkrute sisaldus on tavaliselt suurem kui diploidsetel sortidel

Pakendatud 25 kg/kott.

 

Hetkel laost otsas
 
  • Vabad ning sõltumatud välisfirma müügivajadustest ja reklaamidest!

  • Söödakultuuride seemneid oleme Eestis külvanud alates 1993 aastast!

  • Meie seemned on populaarsed ka naaberriikides!