X
Uus!
Suvivikk

Suvivikk (sort HANKA)

Liblikõielised

Vicia sativa
Common vetch

  • Väga kiire tärkamisega.
  • Kõrge proteiini sisaldusega.
  • Sobib kasvatada ka teraks.
  • Madal tanniinisisaldus.
  • Väljapaistva haiguskindlusega.
  • Väga leherikas.
  • Punakasvioletsed õied.
  • Kõrge seemnete saak.                        

Mullad. Sobivad raskemad, vähehappelised mineraalmullad. Ei sobi kerged liivmullad ja liigniisked happelised mullad. Samuti ei sobi kõrge põhjavee tasemega mullad.  

Külvisenorm. Seemet külvatakse 35-70 kg/ha, sõltuvalt seemne suurusest, millele lisatakse 50–60 kg/ha nisu / 80-100 kg/ha kaera. Tugikultuurina kasutatakse ka sinepit, suvirapsi. Külvatakse 3–4 cm sügavusele, varakevadel, esimesel mullaharimise võimalusel. Kui varakevadine külv ei õnnestu, siis külvata juunikuu alguses uuesti. Suvivikk on herbitsiidide suhtes tundlikum, kui hernes, seetõttu on õigem keemilist tõrjet mitte teha. Lämmastikmineraalväetist ei ole vaja anda, hästi mõjub vedel orgaaniline väetis. Viimase puudumisel antakse N-vähese sisaldusega kompleksmineraalväetist.

Saak ja kasutamine. Suvivikki koos kaera või suvinisuga kasvatatakse nii haljassöödaks kui ka silo valmistamiseks. Jõulise kasvu tõttu tõrjub vikk efektiivselt umbrohtusid. Noored tõusmed taluvad 5-6 oC külma. Soojuse ja valguse suhtes ei ole nõudlik. Suvivikk areneb ja kasvab sarnaselt hernega. Nii kulub külvist koristamiseni silo tarbeks 3 kuud. Ka siin peab jälgima, et seemned ei areneks vahaküpsuse faasi. Paistevälja OÜ taimekasvatuse juht Mihkel Mändla rajas 2012.a. suurima kasvupinnaga vikipõllu segus suvinisuga (45 ha), mille haljasmassi saak oli ootamatult suur – 37 t/ha, proteiinisisaldus 16,8 % KA.

Pakendatud 25 kg/kott.

Tellimus/päring

 
  • Vabad ning sõltumatud välisfirma müügivajadustest ja reklaamidest!

  • Söödakultuuride seemneid oleme Eestis külvanud alates 1993 aastast!

  • Meie seemned on populaarsed ka naaberriikides!